Euroopa toodab praegu kokku 18,4 miljardit kuupmeetrit biogaasi ja biometaani. Arvutused näitavad, et 2030. aastaks võib tootmine kahekordistuda 35-45 miljardit kuupmeetrit. Aastaks 2050 võib tootmine kasvada vähemalt viis korda tänasest tasemest, ulatudes 167 miljardi kuupmeetrile. See tähendab, et 2050. aasta potentsiaal moodustab kuni 40% ELi gaasitarbimisest 2021. aastal. Kui eeldada, et gaasivajadus väheneb, suudab biometaan 2050. aastaks katta kuni 61% gaasivajadusest.

Selline kasv tähendab 460 000 töökohta 2030. aastaks ja üle 1 miljoni töökoha 2050. aastaks.

Ehituses

Me saame maagaasi asendada biometaaniga hoonete dekarboniseerimiseks, näiteks hübriidsoojuspumpade abil.

Tööstuses

Biometaan sobib hästi kõrgeid temperatuure nõudvate tööstuslike rakenduste jaoks ja see võib pakkuda kliimaneutraalset süsinikku tööstusprotsesside jaoks.

Transpordis

Biometaan on kuluefektiivne taastuvkütus, eriti raskeveokite ja meretranspordi sektoris. Biometaan võib isegi vähendada heitkoguseid alla nulltaseme. Biometaaniga töötavad sõidukid vähendavad oluliselt müra ja õhusaastet võrreldes diislikütusega, aidates meil arendada säästvamaid ja tervislikumaid linnapiirkondi.

Elektrisüsteemides

Biometaan pakub salvestusvõimsust ja paindlikkust, mis aitab tasakaalustada taastuvatest energiaallikatest, näiteks päikeseenergiast või tuulest, pärineva elektrienergia tarnimist. Biometaanist saadavat elektrienergiat saab toota madala päikese- ja tuuleenergia pakkumise ajal või salvestada hilisemaks kasutamiseks suure energiavarustuse ajal.

ELi gaasitarnete mitmekesistamine on hädavajalik. Praegu toodab EL ainult 15% tarbitavast gaasist ning on väga sõltuv välistest tarnijatest.

Biometaani kasutamine fossiilsete kütuste asendamiseks ei nõua suuri investeeringuid uue infrastruktuuri arendamiseks. Olemasolev gaasiinfrastruktuur on biometaani jaoks valmis. See on võtmetähtsusega heitegaaside vähendamise kiirendamiseks ja tarbijatele taskukohase taastuvenergia pakkumiseks.

Biometaani saab toota ja sellega saab kaubelda Euroopas, mis tagab ELi varustuskindluse ja väldib sõltuvust välistest tarnijatest.

Biometaani saab toota alates 55 eurost/MWh, samas kui maagaas maksab umbes 80 eurot/MWh, arvestamata CO2 hinda. See taastuvgaas jääb tõenäoliselt nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis maagaasist odavamaks. Kui teiste taastuvate gaaside, nagu näiteks rohelise vesiniku tootmine vajab aega ja on veel 2-4 korda kallim, siis biometaan on juba praegu kättesaadav ja seda on võimalik suurendada järgmise 8 aasta jooksul.

Biogaas ja biometaan hoiavad ära heitkoguseid kogu väärtusahela ulatuses, mis vähendab heitkoguseid kolmekordselt. Esiteks väldivad nad heitkoguseid, mis muidu tekiksid looduslikult: orgaanilised jäägid viiakse biogaasijaamade kontrollitud keskkonda, mis takistab orgaanilise aine lagunemisel tekkivate heitkoguste sattumist atmosfääri. Teiseks asendavad toodetud biogaas ja biometaan fossiilkütuseid energiaallikatena. Kolmandaks aitab biogaasi tootmisprotsessis saadud käärimisjääkide kasutamine bioväetisena tuua orgaanilise süsiniku tagasi mulda ja vähendab nõudlust süsinikumahukate mineraalväetiste tootmise järele.

Euroopas on piisavalt jätkusuutlikku toorainet biogaasi ja biometaani tootmiseks tänu:

• Suurem hulk toidujäätmeid tänu parematele sorteerimismeetmetele

• Tööstusliku reovee potentsiaali ärakasutamisele

• Põllumajandusjääkide ja loomasõnniku tõhusamale kasutamisele

• Gaasistamistehnoloogia täiustamine, mis võimaldab biometaani tootmiseks kasutada täiendavaid tooraineid, nagu maastikuhoolduspuit, sekundaarsed metsajäätmed ja tarbimisjärgsed puidujäätmed.

Biogaasi ja biometaani tootmine võimaldab linnadel ja piirkondadel arendada ringmajanduse põhimõtetel kontseptsioone ja kasutada oma ressursse optimaalselt. Biogaas on tõeline ringmajanduse võimaldaja: me saame toota biogaasi, taaskasutades eraldi kogutud kohalikke biojäätmeid ja reovett meie kodumajapidamistest ja tööstusest.

Jäätmekäitluse ühendamine taastuvenergia tootmisega biogaasi abil toob kaks peamist kasu. Esiteks vähendab see metaani heitkoguseid, mis tekivad avatud sõnnikuhoidlatest ja prügilatest, mis on ühed suurimad metaani heitkoguste allikad ELis. Teiseks võib see muuta jäätmekäitluse odavamaks ja energiatõhusamaks.

Jäätmete, sealhulgas toidujäätmete ja tööstusreovee puhul on oodata suurt potentsiaali.